pühapäev, november 13, 2005

"Georg"

Kui Ajakirjanike Liidu jobudele poleks täna "Georgi" avatud proovi tehtud, siis enamik meist - karp lahti ja kulmud juustepiiril - polekski vist teada saanud, et Matvere teeb muusikalis Georg Otsa rolli lõdva randmega ära. No aga tegi. Mai tea, kas ja kus ta seda vokaali-värki on õppinud, aga seda asja ta valdab.

Sviridovi "Время, вперед!" (Vremja tunnusmuusika, onju) on hitiks saanud ja seda tehti nüüd mingi imeliku popurrii põhjana ja siis veel mingi X-valemiga. Veesaar küll palus tagasisidet etenduse kohta - ja no oli tõesti väga hea lavastus... kuigi need popurriivärgid oleks rahulikult võinud ära jätta ja Matvere suurt plaani võtva kaamera oleks võinud ka mujale kui otse lava ette panna... no ja Ülle Lichtfeldi oleks võinud õpetada viisi pidama -, aga ma ei öelnud Veesaarele ikkagi midagi. Mõtlesin, et ütlen, aga siis tuli terve mõistus koju ja ma ise läksin ka koju.

Midagi bulgakovlikku oli selles tükis igatahes, kuigi kogu toonane aeg oligi ju tiba bulgakovlik. Ja selline hingus oli asjal küljes - toonane aeg oli ka selline... hingusega - küll kaugelt paremini vaadatava hingusega, kui kohapeal ellu jääda üritades.

neljapäev, november 10, 2005

Gut, Woyzeck

Keegi on Raudtee tänavast lamavate politseinike moodulid ära viinud. Kollased on alles, aga kahel on üks must keskelt puudu. Et saaks normaalset moodi üle sõita. Valdekus on sama lugu. Head inimesed ei ole veel kadunud.

Gut, Woyzeck. Du bist ein guter Mensch, ein guter Mensch. Aber du denkst zuviel.

Halvad inimesed ei ole ka kadunud. Näiteks meie stsenaariumieskiisi autor, kes esilinastusel lasi filmi põhja ja ütles, et eks operaatorgi oodanud midagi muud. No ei oodanud. Operaatori karvane käsi oligi suure osa Andri Luubi kopipastast ära recycle'inud. Ja mina teadsin seda Luubist paremini, sest mina olingi selle asja juhtoperaator.

Woyzeck, Er hat keine Moral! Moral, das ist, wenn man moralisch ist, versteht Er.

Maran ütles, et tellija karvast kätt oli projektis ikka omajagu näha. Nonii. Maran ütles, et tellija ei olnud sihtgruppi lahti mõtestanud. Maran sai 100% aru, kui ma ütlesin, et ma olen psüühiliselt täiesti katki - pärast kogu seda kammajjaad.

Geht doch alle zum Teufel, Mann und Weib!

kolmapäev, november 02, 2005

Ämber ei hüüa tulles

Ma ei tea, kas seda tuleb nimetada ebaprofessionaalsuseks või lihtsalt prohmakaks, aga mul õnnestus Presshouse'ile Tartu uut kaubamaja pildistades kadreerida osaliselt sisse hiigelplakat "Tervitus!". Paraku jäi selle esimene silp posti ja viimane täht kaadri taha. Muide maja ise on vinge ja suuuuper-super öise väljavalgusskeemiga. Nii et kui selline maja väidetava Tartu vaimu väidetavalt tappis, siis oli see ikka suht täbar vaim, ma peaks mainima.

Kui ma ükskord naispolitseinikuga intervjuud salvestasin, siis jäi pluusi kattev jakk tüdrukul vahepeal sellisesse asendisse, et 8-tähelisest POLITSEI-sildist pluusil jäid nähtavale ainult neli sisemist. Ma ei osanud tookord mitte midagi ette võtta.

Viltu ei lähe mitte ainult minul - Ülemiste keskuses on lükandseinte süsteemid tootnud pahaaimamatu Soome firma Pedelux.

Tegelt palus Oudekki, et ma kirjutaksin enda bloogi, et LAUPÄEVAL ON ETV-S "PRESENTAATORITE" ESMAEETER KELL 19.