reede, detsember 17, 2004

Guido guida un taxi giallo

Pärast ma mõtlesin, et oleks pidanud nad tavapäraselt Männiku karjääri viima.

Tegelikult algas asi sellest, et ma väljusin Lai 13 hoonest. Üritasin väljuda. Ja jäin poole peale pidama, sest mingid soome jorsid tahtsid mult takso tellimise numbrit, et saada sadamasse. Pakkusin 1200. Aga ebakindlalt. Ja polnud ka kedagi, kes oleks üle pakkunud. Või alla.

Minuti pärast oli seis ikka veel selline nagu alguses: kaks keskmiselt purupurjus sommi, ei mingit taksot ja vanalinn. Hiivasin nad siis Fordi ja viisin ära. Loodetavasti õigesse kohta, sest nad täpselt ei teadnud. Ei teadnud, kust võiks minna laev. Või millal see võiks minna. Või kus on nende piletid.

Tänulikkusse uppudes viskasid nad mulle soida. Ütlesid, et soid kulub Helsinkis niimoodi ära, et ei saa arugi.

Maassa maan tavalla.

Ahti Bachblum rääkis mulle eelmisel talvel, et "õiged rootslased kusevad ennast pärast peo lõppu tänutäheks täis". Mul vedas, et ei olnud pidu. Ja et ei olnud rootslased. Ja et Bachblum ei rääkinud sommidest sama juttu.