"Georg"

Kui Ajakirjanike Liidu jobudele poleks täna "Georgi" avatud proovi tehtud, siis enamik meist - karp lahti ja kulmud juustepiiril - polekski vist teada saanud, et Matvere teeb muusikalis Georg Otsa rolli lõdva randmega ära. No aga tegi. Mai tea, kas ja kus ta seda vokaali-värki on õppinud, aga seda asja ta valdab.

Sviridovi "Время, вперед!" (Vremja tunnusmuusika, onju) on hitiks saanud ja seda tehti nüüd mingi imeliku popurrii põhjana ja siis veel mingi X-valemiga. Veesaar küll palus tagasisidet etenduse kohta - ja no oli tõesti väga hea lavastus... kuigi need popurriivärgid oleks rahulikult võinud ära jätta ja Matvere suurt plaani võtva kaamera oleks võinud ka mujale kui otse lava ette panna... no ja Ülle Lichtfeldi oleks võinud õpetada viisi pidama -, aga ma ei öelnud Veesaarele ikkagi midagi. Mõtlesin, et ütlen, aga siis tuli terve mõistus koju ja ma ise läksin ka koju.

Midagi bulgakovlikku oli selles tükis igatahes, kuigi kogu toonane aeg oligi ju tiba bulgakovlik. Ja selline hingus oli asjal küljes - toonane aeg oli ka selline... hingusega - küll kaugelt paremini vaadatava hingusega, kui kohapeal ellu jääda üritades.