Drive another day

Ilmselt oli ette nähtud, et mul pidanuks olema piinlik. Sõita autovabal päeval Fordiga ringi. Ja oligi.

Aga teistmoodi ei saanud ka. Ma sõidan niikuinii nii vähe kui võimalik. Vähem enam ei saa. Ja rohkem ei ole mõtet. Nii et sellised kampaaniad lihtsalt voolavad must mööda. Kuuse alla hange. Ma ei tea, kelle jaoks nad disainitud on, aga minu jaoks mitte. Ma võin teile hoopis ökonoomset sõitu õpetada. Odavalt. 200 eeku tund. Come, join my bloody training group. Nali.

Hiljem ma nägin kesklinna kohal helikopterit tiirlemas. Pärast teist tiiru oli selge, et kusagil peab olema kaamera. Pärast oli AK-s pilt sellest, kuidas kogu Tallinna autovaba päev üldse ei funganud ja kuidas jobukakud selle asemel üksteisele tagant otsa ja külje pealt sisse sõitsid. Bäng!

Aga see helikopteripilt oli kõikuv. Võetud õla pealt ja ilma stabilisaatorita. Läinud täitsa pekki.

Kuuse alla hange.

Don't try it at home

Katse õnnestumise eeldused:
auto
öö
lubatust tunduvalt suurem kiirus
mahaunustatud dokumendid
politseipatrull
saksa juhiload
___________________

Kõigepealt: ma olin veendunud, et öösel kiirust mõõta ei saa. Veendumus osutus ebaveenvaks.

Pärast rituaali (punetav sau pimeduses, häirivalt kõrge pulss, "teie sõidudokumendid palun") ma tõepoolest ilmusingi lõpuks patrulliautosse. Andsin load teades, et nüüd läheb raskeks jamaks. Ma olin võtnud kaasa veel mapi, mis sisaldas kõike: Saksa kaarti, aegunud kindlustust, aegunud tehnilist passi ja iii-igasugu muid pabereid, väljaarvatud tehnopassi B-osa ja kindlustust, mida just nüüd oli hädasti vaja.

Viie minuti pärast oli seis järgmine: ma olin laotanud politseiauto oma pabereid paksult täis; oli selgunud, et mu juhilubadel puudub isikukood; ma olin jõudnud siiralt tunnistada, et ma polnud kunagi käinud aadressil "Laeva vald, Laeva küla, Rehe tare", kuhu ma olin end sisse kirjutanud (ekssõbra eksabikaasa uue elukaaslase maja); tehnopassi ja kindlustust polnud ma endiselt leidnud (vana kindlustuse järgi olid nad küll kindlaks teinud, et auto, millega ma sõidan, on päriselt siiski olemas). Ja ma ei osanud vastata nende küsimustele.

Ja siis neil sai minust siiber. Täiesti ametlik politseisiiber - sini-valge, vilkuva mummuga peas. Sest tüüp, kelle nad maha olid võtnud, osutus täielikuks jobuks. Nii et juttu, mida ta rääkis, ei olnud isegi võimalik protokollida. Ja ta vähesed kaasasolevad dokumendid kas ei kehtinud või olid kasutud. Ja lube ei saanud ära võtta, sest need pärinesid tont-teab-kust.

Ja siis nad saatsid mu minema. Koos kogu oma paberikraamiga. Igaveseks.

Skoor. Skål!

17:83 on sedapuhku viigiseis. Kõõrdi vaatavate viikide seis. Haakristionu lühikeseks jäänud visiidi lõpplahendus. Endlösung. Das Ausräumen.

Sõnaga: haakristionu viidi Lihulast ära. Teise kohta.

Kogu selle tralli krooniks visati kraanal aknad sisse ja värviti punamälestusmärk punaseks - et ikka oleks enda nime väärt ja paistaks kaugele. Monumendi teisaldamisaktsioon ise skrooris delfi.ee lugejatelt 17% poolt- ja 83% vastuhääli.

Tähendab. Me joonistasime ka kunagi lastehaiglas pärast "Riigipiiri" vaatamist lahinguvälju Ryssäde ja Fritzudega ja loomulikult said alati Ryssäd kuuli. Aga see oli siis.

Ma andsin endale sõna, et kui Lihulast haakristionu ära ei viida, siis ma kirjutan oma käega saksakeelsesse pressi artikli sellest, _kuidas_neil_seal_tegelikult_on_. Nüüd saaks sellest farsist vist följetoni kirjutada, aga mitte seekord.

Võib-olla kunagi, kui on tummisem tunne.
_________

dass Deutsche bess're Menschen sind,
wer's nicht weiß, kann's dort erfahren
und dass das alles nicht so schlimm war bei Adolf,
in den Nazi-Jahren