pühapäev, detsember 11, 2005

Presi-dental cream

Ma tegelt ei usu, et presidentide maakeelsed kõned teiste riikide presidentidele EI TOHI olla paremad, kui kümnendas klassis "3+" skoorinud kirjandid. Nagu näiteks Rüütli kõne Portugali presidendile. Dr. Jorge Sampaiole. Peeglitega saalis. Palees, mis itaalia keeles oleks 'palazzo di aiuto', aga portugali keeles kõlas pisut teisiti.

Ma igatahes salvestasin seda kõnet. Mõtlesin, et salvestan nii kaua, kuni vana mõne täbara killu viskab. Viskaski - ja salvestasingi. Ja unustasin ära, sest teate, pika fookusega 20 meetri pealt õlalt suurt plaani võtta... selle käigus ununevad olulisemadki asjad.

Enivei. Ma usun nüüd veel vähem, et presidendikorteež peab läbi suurlinnade kihutama nagu pudrukuul, tsiklipolitseinikud ristmikel valves. See on liiga kohatult ebasiiras.

Kolm päeva hiljem sõitis sama korteež Lissabonist Portosse. 300 kilomeetrit jutti, maivõi. Lisboa-Porto trassi ju tavaliselt lennatakse, aga seda lisaklausliga, et lennu maksab külaline, samas kui autosõidu maksab võõrustaja. Ja Rüütel, kel polnud raha fotograafigi visiidile kaasa võtta, valis variandi number B.

Ma usun, et presidendivisiidid sel kujul on puhas farss. Ja ma usun, et Rüütli visiit Portugali toimus pealgalt seetõttu, et Sampaiol EI OLNUD seda enam kuhugi lükata - pärast juba teab-mitmendat kohtumist Vaira Vikega. Samas... miks ikkagi raisata enda ressurssi hallipäise jorsi peale, kes ainsa võõrkeelena räägib vene keelt ja istub lauas nagu peiedel?

Ma pääsesin avapäeva protokollinõuetest enda pearätikuga igatahes läbi. Ja allakirjutamispäeva protokollist ilma lipsuta (kahte puuduolevat nööpi pluusil varjas kirju vest). Ja Sampaio pressišeff orgunnis mulle pärast takso - SEALT ÄRA.