Don't try it at home

Katse õnnestumise eeldused:
auto
öö
lubatust tunduvalt suurem kiirus
mahaunustatud dokumendid
politseipatrull
saksa juhiload
___________________

Kõigepealt: ma olin veendunud, et öösel kiirust mõõta ei saa. Veendumus osutus ebaveenvaks.

Pärast rituaali (punetav sau pimeduses, häirivalt kõrge pulss, "teie sõidudokumendid palun") ma tõepoolest ilmusingi lõpuks patrulliautosse. Andsin load teades, et nüüd läheb raskeks jamaks. Ma olin võtnud kaasa veel mapi, mis sisaldas kõike: Saksa kaarti, aegunud kindlustust, aegunud tehnilist passi ja iii-igasugu muid pabereid, väljaarvatud tehnopassi B-osa ja kindlustust, mida just nüüd oli hädasti vaja.

Viie minuti pärast oli seis järgmine: ma olin laotanud politseiauto oma pabereid paksult täis; oli selgunud, et mu juhilubadel puudub isikukood; ma olin jõudnud siiralt tunnistada, et ma polnud kunagi käinud aadressil "Laeva vald, Laeva küla, Rehe tare", kuhu ma olin end sisse kirjutanud (ekssõbra eksabikaasa uue elukaaslase maja); tehnopassi ja kindlustust polnud ma endiselt leidnud (vana kindlustuse järgi olid nad küll kindlaks teinud, et auto, millega ma sõidan, on päriselt siiski olemas). Ja ma ei osanud vastata nende küsimustele.

Ja siis neil sai minust siiber. Täiesti ametlik politseisiiber - sini-valge, vilkuva mummuga peas. Sest tüüp, kelle nad maha olid võtnud, osutus täielikuks jobuks. Nii et juttu, mida ta rääkis, ei olnud isegi võimalik protokollida. Ja ta vähesed kaasasolevad dokumendid kas ei kehtinud või olid kasutud. Ja lube ei saanud ära võtta, sest need pärinesid tont-teab-kust.

Ja siis nad saatsid mu minema. Koos kogu oma paberikraamiga. Igaveseks.