Aega hajali ajades

"Deutschtum" - ei mäletagi, et ma oleks varem kuulnud seda sõna välja öeldavat. Pärast Kolmandat Riiki on need kaks silpi ainult sõnaraamatute prioriteet. 'Sakslus'. Sõnastikust seda välja ei jäeta, sest sakslased enda mälestusmärke ei teisalda: stabiilsema tuleviku huvides.

See võis olla MDR, mis näitas dokut Siebenbürgeri saksidest, Rumeenia sakslastest, keda nüüdseks on järele jäänud ainult 60 tuhat. Ma nägin selle doku lõppu, intervjuud ema ja tütrega - vana ema ja ta kolmekümnendates tütrega. See ema ütles, et nad on Rumeenias rohkem sakslased kui Saksamaa sakslased. Ja et nad hoiavad ennast alal. Ja et nad ei segune rumeenlastega. Ja ta tütar naeris hääletult. Piinlikkusest. Teadmisest, et ta emal võib küll õigus olla, aga 'sakslus' on praeguseks irrelevantne mõiste. Et "Deutschtum" on arhaism. Et praegu on Saksamaal avatuse ja teatud mentaliteedi säilitamine hoopis tähsam kui farss geneetilise puhtuse ümber.

Saksamaa suundub tulevikku. Eileõhtuses, 7 aastat vana comedy show' korduses seisis ühe stuudiodekoratsiooni peal silt "Ministerium der Zukunft" - tulevikuministeerium. See ongi osa tänase Saksamaa mentaliteedist. Reaalsuses väljendub see näiteks niisuguses töökuulutuses:

"EB Kameramann | Bundesweit | | Update | 10.08.2006
Wir suchen für verschiedene Projekte freie EB-Kameraleute/teams die noch wissen wie man mit einer BetaSP umgehen kann. /---/"

'Kes veel mäletavad, kuidas analoog-BETAga ümber käiakse'... kes veel mäletavad - nojah, ei saa salata, et suuremat osa Eesti eetrist täidab ikka veel just selles ajaloolises salvestusformaadis toodetud toodang.