esmaspäev, juuni 28, 2004

Kõik kunsti nimel

Kui me Daanaga BogaPotist välja tulime, siis ta noogutas aafriklasele - ma tõesti ei oska afrorassi poliitiliselt korrektselt nimetada, ilma et keegi ei kiibitseks.

Põhimõtteliselt meid liigitatakse ju valgeteks ja värvilisteks. Europiidseteks ja Ülejäänuteks. Euro-Ameerika poliitiline korrektsus on võtnud voli impersonaliseerida kõik rassid peale valgete. Tore on.

Ühesõnaga mulatt Daana noogutas mustanahalisele... Mungawele. Kakaovärvi pea noogutas ja cappuccino-värvi pea noogutas ka. Daana ütles, et niimoodi käibki - siis kui maailma enamus tunneb end maailma vähemuse hulgas vähemusena.

Daana ütles, et tal on kopp ees enda esikaanefotodest, kus ta peab ainult ilusaid riideid kandma ja smile'ima. Et need pildid on mõttetud. Seega me lähme mingil ajal kuhugi slum'i ja teeme tast teistsuguseid pilte. Kus ta
nutab
tulistab
mängib viiulit
______Béla Bartók:
______Sonata For Solo Violin;
______Prima parte; Tempo Di Ciaccona
on uudishimulik
ostab salaja kräkki