esmaspäev, juuni 07, 2004

Rongimarginaalid

"Bitte einsteigen, Türen schließen selbsttätig!"

Saksamaal jäävad rongid hiljaks. Rongid ja kinoseansid. Ma ei tea, kas Eestis enam ronge käib, aga kino hakkab Eestis täpselt.

"Fahrgäste, bitte alle aussteigen! Der Zug endet dort"

Päris huvitav väljend: "rong lõpeb..."

Norras on kõik teistmoodi. Võib-olla sellepärast, et rong on seal kesksoost. Sõna.

Mul lähevad Norra rongitunnelites kõrvad alati lukku. Kõigil ei lähe, aga minul lähevad. Suht piinav tunne, kui aus olla. Aga magades see ei häiri. Ja kui konstantselt haigutada, siis on ka parem.

Ükskord ma sõitsin Bergenist Trondheimi. Rongiga. Oslo kaudu, sest rannikut pidi raudteed ei ole. Asi kestis 10 tundi. Päris meeldejääv.

Kui ma esimest korda Norras rongiga sõitsin, tõsteti mind maha, kuna ma ei leidnud enda piletit üles. Tähendab... oleksin leidnud, kui oleksin teadnud, milline see välja peab nägema. Otsisin mingit väikest papitükki, aga seda ei olnud. Olin teel Oslost Bergenisse ja välja tõsteti mind Drammenis - nii 60 km Oslost. See oli viimane rong tol õhtul. Kollasin siis inimtühjas öises Drammenis ringi nagu vaim: terves linnas ei olnud _absluutselt_mitte_kedagi_. Leidsin muuhulgas enda pileti ka - see oli suur ja paksust paberist.

Keerasin lõpuks raudteejaamas magama. Mingil hetkel tuli jaamakorraldaja, jõudis veendumusele, et ma enne hommikut ei lahku. Kustutas tuled ära, soovis 'god natt' ja keeras uksed väljastpoolt lukku. Cool vana.